Möödanik on tänaseks pitsipäev, järjekorras kuues. Selle töise päevaga lõppev nädal oli tervenisti töine. Toimus ju Haapsalu tähtsaim sündmus- Valge Daami Aeg oma kontserdite, näituste ja laatadega. Sest lisaks sellele, et me siin kõik seda sallipitsi-asja ajame, oleme me ju lisaks ka veel emad, sõbrannad, sugulased, töökaaslased. Nii püüdsid ka meie käsitööseltsi naised osa võtta teiste esinemistest, sättisid rahvariideid ja uudistasi laada pakutavat.
Meie seltsi enda programm algas suurejoonelise Valgete Daamide Öökudumisega. Traditsioon juba- kolmandat korda kogunevad naised valges pitsikeskusesse, et siis sumedal augustiööl kududa ja nautida head seltskonda.
Kooskudumisele eelnes väike ringkäik linnas. Ülle Ehala tutvustas meile pitsikeskuse ümbruskonna majade ajalugu ja nende majadega seotud inimesi. Peab tõdema, et Haapsalu on rikas tuntud inimeste poolest.
Pitsikeskuses õnnitlesime meie sallimeistrit Helmi Mändlat, kellel oli täpselt samal päeval ka kauninumbriline juubel- 85. Palju õnne ja tervist, Helmikene!
Öökudumine ise jätkus raamatuesitlusega. Meie majas on esitletud küll käsitööraamatuid ja isegi luulekogu, aga romaanide osas oli see esimene pääsuke. Heli Reichardt, “Siinpool linnuteed”- sümpaatne lugemine siitsamast. Üllatusi oli ka. Üks traditsiooniline üllatus on olnud kõigil kolmel öökudumisels kollektiiv koondnimega “Neiud ärevil”. Ise nad enam küll nii ei nimeta, aga haapsallastele meenutab see nimi kuursaali ja just neid säravaid naisi. Aitäh, Anneli Haabu, Anneli Aken, Liivi Ollino, Janne Beeren ja Mairi Grossfeldt! Jätkugu teie laule ka meie neljandale, viiendale ja kahekümneviiendale öökudumisele! Kudumine ise oli mõnus nagu alati. 46 daami valges oli kudumas- see õnnestus kokku lugeda. Ja eelmise aasta lõime üle- kui eelmisel aastal said pitsikeskuse uksed suletud kell 2 öösel, siis sel aastal toimus see 8 minutit hiljem- 2.08
Nii et järgmisel aastal on, kuhu püüelda :-)
