Nii ongi. Ja just sellepärast olime me kohe nõus osalema sellisel maratonil, kui meile see ettepanek tehti.
Täpsemalt saab üritusest lugeda nii Läänlasest kui Lääne Elust (www.laanlane.ee ja www.le.ee)
Mida me siis kontrollpunkti läbijate kohta võime öelda?
* Noorim kuduja oli 5-aastane Kristjan;
* Kokku sai meie punktis omale märgi paberile 183 osalejat;
* Mehed saavad kudumisega suurepäraselt hakkama!
* Nii mõnigi maratoonar lubas pärast eilset taas kuduma hakata- ülesanne tuletas kudumise meelde!
* Nii mõnigi kohalik maratoonar tunnistas, et sattus esimest korda pitsikeskusesse- loodame, et talle meeldis meie juures!
* Osalejatele meeldis eilne üritus väga ning vahepeal taevaluukidest alla pääsenud paduvihm seisatas ainult hetkeks maratoni. Siis tõmmati taskust kiirelt keebid ja kiled ning trall jätkus;
* Kohtunud pärast tunnustamistseremooniat mõnede osalejatega, sain teada, et auhinnad olid vägevad ja kõigega oldi väga rahul. Näiteks sai Ene terve ühepajaroa! (küll toorel kujul, juurikate pesemine ja koorimine jääb tema enda teha, aga ikkagi olevat see super!)
Suur tänu pitsikeskuse kontrollpunktis toimetanud naistele: Aasa Jõelaid, Mall Kütt, Aime Saareleht, Saima Tee, Maire Süster, Aime Edasi, Mare Kadanik, Maie Kliss! Ja Merlele aitäh fotode eest- oma kontrollpunktis olles ei olnud meil võimalik näha, mis mujal tehti. Fotodel on näha väike reportaaź ning seal on näha ka meie “naiskonna”- Pille ja Vaima kulgemine punktist A punkti B.
Loodame aasta pärast taas rahvast kuduma panna!
Täname korraldajaid eesotsas Hele Leegiga!