Meie lood algavad tihtipeale lausega “Et kõik ausalt ära rääkida…” . Sel korral võin alustada: “Nii, nagu aasta tagasi kokku lepitud sai…”
Niisiis:
Nii, nagu aasta tagasi kokku lepitud sai, nimetame meie käsitööseltsi e. firma suvepäeva kübarapäevaks. Tuleme kokku, kanname kübaraid ja tunneme ennast hästi.
18.06 kogunesime taas Natali juurde Sinalepa telefonimasti alla, õigemini lähistele, Poka-Reinu tallu. Et kõik osalejad ikka õigesse kohta jõuaks, märgistasime raja pitsidega. Tegelikult oli tulijaid lihtne juhendada- tuli öelda märksõnaks Ridala offroad ja seal otsida juba pitsilisi märke.
Ridala offroad on mehiseks taustamuusikaks meie kübarapäevale olnud mõlemal korral. Kübaraid võis näha ka keset rallikeerist, õnneks küll pealtvaatajatena: 
Poka-Reinul kattis lauake end perenaise juhendamisel.
Piduliku suvelõuna juhatas sisse Anne Rekkaro loodud ja esmaettekantud “Haapsalu Pitsikudujate loits”. 
Erinevalt firmade suvepäevadest ei toimunud meie kogunemisel murumänge ega jõuvõistlusi. Me hoopis aitasime Natalil tuttuue kasvuhoone mullaga täita ja Mirjam ning Heli puhastasid ka purskkaevu veeanuma.
Tahaks tööde lõpetuseks öelda: “Olime väsinud, ent õnnelikud”, aga ei saa. Õnnelikud olime, väsinud siiski mitte.
Päev kulges heas seltskonnas, jutu ja maiustamise saatel. Sai tehtud ka kohustuslik kübarapilt, täiendatud Natali maja seinal olevat Kübarapäeva infot ning tutvutud hetkeseisuga looduses. 
Ilmataat hoidis meid- hoolimata lubatud vihmasagaratele oli Poka-Reinu õues kuiv, päikeseline ja veidi ka tuuline. See viimane oli hea, sest sääsed olid Natalil söötmata ja kippusid nii mõnegi linnaproua ihu ligi.
Lõpusõnades täname Poka-Reinu pererahvast- perekond Särge kõigi oma järeltulijatega ning Ridala offroadi korraldajaid ja kohalikku meest Matis Treid. See on vinge, mis seal mudas toimus! Kübarapäevale annab selline möll lisaväärtuse- kontrastid ju :-)