Kord iga pidu saab otsa…
Nii on möödas ka sellesuvine Pitsipäev. Päev ise oli juulikuiselt soe ja päikeseline, ehkki kalender seinal ja kõrge tähistaevas juba augusti näitavad ning täiskuu Valge Daamiga iga-augustikuist flirtigi pidas.
Pitsipäev toimus sel korral Haapsalu peatänaval, Karja tänaval. Möödunud aastal promenaadil käsitööpidu pidada oli samuti väga mõnus ja sulnis, kuid peatänavale tulekuks oli mitu põhjust. Kõige olulisem oli ilm: 25. august on ju peaaegu juba september ning tuul, mis merelt puhudes suvel soe ja paitav on, võib hilissuvel külmaks ja kõledaks pöörduda. Kes tahaks oma kuduvaid käsi külmetada? Ja kui meile veel öeldi, et Haapsalu Kultuurikeskus, kes Valge Daami Aega korraldas, tahab terve pühapäeva pitsidele pühendada, siis loomulikult tulime rahva sekka tagasi. Kas see oli hea või halb, jäägu see külastajate endi otsustada. Projektijuhina võin öelda, et kõik, mis plaanitud sai, see ka toimus. Isegi veidi rohkem.
Pitsitantsud, millega päev algas, olid paremad palad konkursilt ” Haapsalu pitsitantsud”. Tänud kõigile tantsijatele! Naised, nii noored kui vanad, nägid väga kaunid ja õrnad välja, kui Haapsalu sallide pitsidega mustreid moodustasid ning nende abil lugu jutustasid. Pitsiline tänu ka rühmade juhendajatele!
Haapsalu Käsitööseltsil oli au tol päeval olla võõrustajaks ka ühe kauni raamatu esitlusele. “Helga Rüütli sallid”- just sellise pealkirjaga trükisooja raamatut said soovijad omale osta Pitsikeskuses ning näha ka selles raamatus olevate kudumismustritega salle. See näitus oli meil algselt nimetuse all:” Uusi mustreid tänapäevast”, seda nimetust me enam hiljem ametlikult välja ei kuulutanud, nimetasime seda lihtsalt raamatusallide näituseks. Loodan, et kõik külastajad leidsid omale lemmikmustri ning see raamat on kaua-kaua suurepäraseks inspiratsiooniallikaks nii algajaile kui edasijõudnuile. Raamat kadus letilt nagu soe sai, kui nii võib öelda. Nii ruttu sai esimene sats otsa, et Saara Kirjastuse daamid olid sunnitud Türilt uue autotäie raamatuid kohale tellima. Ja auto tuligi, usun, et ükski soovija ilma raamatuta ei jäänud.
Samal ajal Kodanike torni juures platsil läks päevakava omasoodu edasi. Seal sai näha erinevate meistrite loomingut, mida esitlesid Läki Tantsule neiud ning lavalise liikumise seadis neile Sille Sepp. Aitäh teile kõigile! Omi pitsilisi kleite näitasid Marge Heeringas ja Ebe Valk, pitskampsunit Marge Kiirend, salle-rätte Mai Sarv, Pille Källe, Aime Saareleht. Kohalikest käsitööfirmadest näitasid oma toodangut Marimirt ninga Tiki Mari. Sai näha nii linast kui villast, tikitut ja tikkimata, ehtsat, eestimaist käsitööd.
Kell 13 ootas huvilisi Tõnis Padu, et vestelda puitehispitsist ning tal oli ette valmistatud ka Haapsalu puitpitside teemaline slaidiprogramm.
Platsil aga oldi selleks ajaks alustatud kudumisvõistlusega. Osalejaid oli registreerunud 20 ja nii palju neid ka võistluslaudade taha jõudis. Kõik said võrdsed võimalused: lõng ja vardad meie poolt. Võistlusmustriks olid Aime Edasi ja Siiri Reimann sel korral jaganud Helga Rüütli tulbimotiivi. See on suhteliselt lihtne muster, seda näitasid ka võistlejatelt laekunud tööd. Mis samas ei tähenda, et kõik tööd võrdsed olid: źürii eraldas terad sõkaldest ja tegi oma otsuse:
I koht: Gerli Paju (Pärnu)
II koht: Anźelika Lauri (Haapsalu)
III koht Kaidi-Kätlyn Reimann (Tallinn)
Kaidi sai ka noorima osaleja tiitli (16a). Vanim osaleja oli sel aastal 79 aastane proua Räpinast.
Tänavusel võistlusel osalesid lisaks nimetatutele:
Cassie Rosse, Maimu Laan, Anne-Liis Taalmann, Anne-Ly Oberg, Kätlin Kruusoja, Janika Printsmann, Kaili Truu, Ege Paju, Ivi Suurekivi, Ülle Oja, Airi Heikkinen (Soome), Jaana Lehtma, Taimi Kruusma, Ene Koppelmann, Maarja Peinar-Järve, Anneli Kavald (Luxemburg) jaVeera Karing. Täname kõiki osavõtjaid ning siinkohal on kindlasti paslik meenutada tõetera, et tähtis pole võit, vaid osavõtt. Aplaus ka źüriile: Aime Edasi, Siiri Reimann, Linda Elgas, Aasa Jõelaid, Marju Heldema.
Kudumisvõistluse ajal said nii osalejad kui kõik teised Pitsipäeva külastajad nautida Haapsalu noorte solistide esinemist. Maarja Sukles, meie tänavune Valge Daami nimiosatäitja, andis võimaluse oma kaunist häält kuulda ka neil, kes hilisõhtust teatritükki vaatama minna ei saanud. Tunniajase kontserdiga astus üles Liisi Koikson.
Kes ei peljanud jalutamist, sai koos meie käsitööseltsi giidiga jalutada Haapsalu vanalinnas ning kuulata legende Haapsalu sallimustrite sünnist. Ülle Ehala, hinge kirjandusele ja emakeelele andnud õpetaja, võttis peotäie legende, mõtles natukene uusi juurde ning andis sellele kõigele kuduja vaatenurga ning nii sündisidki uued lood. Tahate kuulda, kuidas sündisid sirelilehekiri või lepatriinukiri? Tulge Haapsallu, me räägime! Pühapäeval oli kuulajaid viiekümne ringis.
Ringkäigult tagasi, sai kohe ühiskudumisest osa võtta. Teist korda toimuv ühiskudumine hajus sel korral võib-olla laadamelu sisse liigselt ära, aga siiski oli rõõm näha paljusid tuttavaid ja uusi käsitöösõpru vardaid klõbistamas. Eks me natuke ju seda soovimegi, et meie ühiskudumisest saaks käsitöösõprade kohtumispaik, et näiteks talvel kohtudes öeldaks: Haapsalu Pitsipäeval näeme!
Olen kirjeldanud teile toimunud sündmusi, aga kõige tähtsama olen jätnud rääkimata. Õpitoad! Huvilised said osaleda tuniispitsi õpitoas, mida juhendas Epp Klimenko Haapsalu Kutsehariduskeskusest.
Niplispitsi esindas selle ala esipaar: Kristiina ja Priit Halberg Tallinnast. Nemad on juba “vanad” tuttavad, nad olid oma õpitoaga väljas ka möödunudaastasel pitsipäeval. Ma loodan, et tulevases Pitsikeskuses niplispitsikursust välja kuulutades leidub hulgaliselt huvilisi, kes Kristiina ja Priidu õpetusi omandama tulevad! Igatahes on nende meistritega meil juba väikestviisi kursusest juttu olnud.
Puitehispitsi, seda kõige mehisemat pitsi, esindas seekord OÜ Ossmet peremees Raul Sasi isikus. Õpipoisse ja -selle selle laua ümber just hulgim näha polnud, aga kogu aeg oli keegi, kes Rauli tegemisi eemalt jälgis. Ilmselt on puitpits nii palju keerulisem, et ei söandata kohe ligi astuda ja saagima hakata. Pigem eht-eestlaslikult eemalt jälgida ja aru saada, ehk hiljem kunagi ka ise proovida. Aga seda võimalust tahame me kõigile pakkuda just sellega, et puitehispits on ja jääb osaks Pitsipäevast. Nii et kes sel aastal ei astunud puidulaua juurde, saab seda teha tuleval aastal. Aitäh Raulile võimsate näidiste eest!
Haapsalu Käsitööselts pakkus loomulikult meie endi salli- ja rätipitside õpituba. Valged pingid, soe päike, nobedate näppudega kuduvad memmed- kudumisnippe astusid uurima nii noored kui vanad, sekka mõni rätiparandust soovija.
Lisaks sai pitside taaskasutusletist endale (üli)soodsa hinnaga meelepärase pitsitüki hankida. Nende pitside päritolu on juba letinimetuses mainitud: taaskasutus. Peab mainima, et see oli üks väga nõutud lett ning hoolimata algsest suuremat sorti kaubatagavarast olid päeva lõpuks alles vaid riismed. Taaskasutus on Haapsalus moes!
Külastajad said osaleda Haapsalu Käsitööseltsi loteriil ja Vatla Külaseltsi loteriil. Mõlemad seltsid on MTÜd ning loteriide tulu läheb seltsitegevuse toetuseks Haapsalu Käsitööseltsi saadud tulu läheb kõik Pitsikeskusesse, nii et kõik, kes loteriipileti ostsid, võivad tunda end osalisena Pitsikeskusest. Täname! Seda tulu oli nii palju, et saame pärast Pitsikeskuse ruumide remonti hankida omale ka kohtvalgusteid just käsitöö tegemiseks.
Vatla Külaseltsi imekaunid pitsilised keraamikatooted olid müügil ning neid oli igasuguseid: väikeseid ja suuri, madalaid ja kõrgeid. Vatla naiste tegemistel soovitan silma peal hoida: lisaks kaunile keraamikale valmib sealses mõisas veel palju eriilmelist käsitööd, millest tõstaksin esile masintikandeid. Pole just palju külaseltse,mille liikmed valdavad vabalt programmeeritavat tikkimismasinat ning oskavad õmmelda palituid!
Loomulikult sai osta Haapsalu Käsitööseltsi naiste käsitööd, eelkõige Haapsalu salle ja rätte, pontśosid, lõnga, kaarte, kätiseid ja muid esemeid.
Ühest tagasihoidlikust näituselauast on mul jäänud veel rääkimata. Meie selts kuulutas juulis välja konkursi “Pitsilised nukud”. Sellele laekus kolm tööd erinevatelt autoritelt. Me otsustasime tunnustada kõigi kolme töö autoreid ning jätta sel korral välja andmata parimad nimetused kategooriate lõikes. Loodan, et seda saame teha juba järgmisel aastal.
Tublid nukumeistrid on: Heli Raag Järvamaalt (Ma Tilda), Eveli Balasjan (Matilda) ning www.embroideryfile.com naiskond koosseisus: Tiina Kraav ja Marge Haug (Rebase Mimmi). Nende nukud leiavad koha Pitsikeskuses. Ka auhinnad ootavad neid Haapsalus!
Selline käsitööd täis päev oligi see meie II Pitsipäev.
Unustasin! Päevajuht oli Pille Hermann. Maalehe Targu talita lugejaile on Pille tuttav nimi, kindlasti leiate Maalehest ka Pitsipäeva kohta üht-teist lugeda!
Selleks, et seda päeva korraldada, läks vaja palju rohkem jõudu, kui seda on Haapsalu Käsitööseltsil. Koos suudame rohkem. Tänan Haapsalu II Pitsipäeva projekti rahastajaid: Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus, Kohaliku Omaalgatusprogramm Meede 1.
Sügav kummardus teile, meie abistajad ja toetajad: Haapsalu Linnavalitsus, Haapsalu Linna Algkool, Pumpuli OÜ, Saara Kirjastus, Haapsalu Kultuurikeskus, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Naxti OÜ, Lääne Elu, Miku ja Mia Kommipood, Müüriääre kohviku pererahvas.
Tublid naised, kes te töötubades ja müügi- ja loteriilettide taga toimetasite, suuuuuuur tänu teile ja teie peredele, et pitsipäev õnnestus!
Tänan seltsi nimel kõiki käsitööhuvilisi, kes pitsipäeva külastasid ning kohtume ka järgmisel, III Pitsipäeval 10. augustil 2014 Haapsalus!
Projektijuht
Mirje