24. oktoobriks olid meie seltsi naised kutsutud Vatla õmblusringi 20. juubeli tähistamisele. Loomulikult ei olnud mingit kahtlust – muidugi läksime!
Ilm oli kaunis- kuldne ja soe, tuju hea ning bussitäis naisi end pidusse ehtinud.
Teel Vatlasse põikasime läbi Lihula mõisast ning sealset majapidamist tutvustas meile Maarja Jõevee. Maarja on meie naistele juba ammune tuttav- just tema käe all oleme õppinud tuniistehnikat. Lihula mõis on elu täis, igast ruumist aimdus toimetamist ning oli hea tõdeda- naised ja käsitöö on kõikjal!
Vatla võttis vastu meid kuldsete lehtedega. Päikese kiired kuldasid mõisahoonet, rahvas kogunes samas asuvasse rahvamajja.
Peo “peasüüdlane” Helju Viikmann tutvustas õmblusringi tekkelugu, arengut ja praegust päeva. Ja siis algas moeshow. Nädati naiste õmmeldud töid ja mitte ainult viimaseid, ikka neid kahekümne aasta taguseid ka. Jalutuskäik läbi aja. Peab ütlema, et kuigi Vatla naised ise on uhked selle üle, et nende külas on lausa 7 naist, kes mantli õmblemisega hakkama saavad, võivad nad uhked olla Vatla kui küla üle, kus üldse nii palju naisi õmblemisega suurepäraselt hakkama saavad. Ja kodune modellivalik oli ka hästi armas.
Ka meie seltsi naistel tuli teha väike etteaste. Loomulikult olime omas elemendis- tutvustasime oma salle ja rätte, mõned kleididki olid kaasas. Täpsemat ajalugu ja kudumisõpetust me sedakorda ei jaganud – selleks kutsusime Vatla naisi omale pitsikeskusesse külla. Vatla naiste pitsiline keraamika on juba meie maja üks populaarsemaid müügiartikleid, nii et Vatla naiste tegemised on ka meie kaudu suurde maailma läinud. Alati me räägime ju ostjale kaasa, et ostetud pitsiline kausike on tehtud väikeses kohas, nimega Vatla. Ja et seal toimetavad tarmukad naised, eesotsas Heljuga ning pole asja, millega nemad seal hakkama ei saaks.
Tagasi peo juurde tulles märgiksin ära ka näitust, mis oli üles seatud saali eesruumi. Isegi poolikut õmblustööd sai näha- nad lihtsalt kogu aeg teevad midagi, midagi on alati ka poolik :-) Elevust tekitas ka õnneloos, mille peaauhind- mantli materjal koos õmblemisega -meelitas loosileti taha kohe järjekorra.
Fortuuna, kohalik tütarlaps, tõmbas loosianumast välja kolm sedelit. Ka meie, Haapsalu naistel oli põhjust pöidlaid peos hoida, sest üheks kolme peaauhinnale kandideerija seast osutus meie Anne. Aga loos on loos ja õnne ei saa osta, peaauhind meie seltsi ei tulnud. Siiski, palju õnne selle võitjale! Anne sai endale mälestuseks aga vägagi päevakohase sõrmkübara.
Mis pidu see ilma muusika ja tordita oleks olnud – need kõik olid ka seal olemas. Ikka kohalike naiste panusena. Suurepärased esinejad, maitsev tort ja mõnus kohvilõhn… See ongi kõik kokku ju sünnipäev!
Palju õnne, Vatla õmblejad!